(1) Vesiviljelusala valik. Vesiviljelusala peaks asuma siselahes või avaookeani alal, kus tööstus- või linnareovesi ei mõjuta, tuule ja päikese eest kaitstud, taifuunidest või läänetuultest mõjutamata, hea loodete vooluhulga ja ainulaadse veekvaliteediga. Põhjasete peaks ideaaljuhul olema mudane või liivane ning vee sügavus peaks tõusulaine ajal olema vähemalt 5 meetrit.
(2) Kalapuuride ülespanek. Kalade sumpade panused tuleks ajada või ankurdada vastavalt erinevatele põhjasetetele. Panuste või ankrute arv tuleks määrata vastavalt loodete voolule, lainekujule ja kalaparve suurusele. Tõusujoonele saab paigutada 2×4-6 kalaparvede rühma, kus igal parvel on 3-4 vaia või ankrut. Kaabel peaks olema 1000–1500 kiust (ligikaudu 2,5 cm läbimõõduga) polüetüleenköis ja selle pikkus peaks varieeruma olenevalt mõõna tasemest, üldiselt 4–6 korda suurem kui kõrgeimal loodete tasemel.
(3) Sumpade ehitus. Piisava tööruumi tagamiseks, pidades silmas mereala delikaatseid ökoloogilisi tingimusi, peaks puuri vesiviljeluseks sobiv ala olema üldiselt kontrolli all umbes 5% ulatuses ja see ei tohiks ületada 10% kogu merepinnast. Kalaparvede paigutus tuleks kohandada vastavalt voolusuunale ning navigatsioonikanalid peavad olema selgelt tähistatud.
